vanalinn

2015. aasta Vanalinna päevad kannavad nime „Meistrid läbi sajandite“

Selleaastased Tallinna Vanalinna Päevad on tähelepanu alla võtnud vanalinna nii ammused kui ka praegused meistrid ning nii toimuvad need loosungi all „Meistrid läbi sajandite“.

Meistri oskused algavad juba austusest töö vastu ning vankumatust usust sellesse, et suudad igal päeval luua midagi kordumatut. Tallinn on oma meistrite poolest alati tuntud olnud – võtame näideteks kasvõi Mardileiva ehk martsipani, Oleviste kiriku torni vmt. Kõik see on nende meistrite looming, kes armastavad oma tööd. Rääkimata juba Tallinna vanalinnast endast, milles meistrite hingust on tunda kõikidel keskaegsetel tänavatel ja iidsetes müürides. Seega kutsuvad ka selleaastased Vanalinna päevad kõiki meistreid tagasi oma päriskoju: linna südamesse. Olgu siis tegu seppade, puunikerdajate ja korvipunujate, kivitahujate ja pagarite, klaasipuhujate või kõikide teiste meistrimeestega, tänu kellele Tallinn meistrite koduna kuulus on.

Vanalinna päevad toimuvad 30. maist kuni 6. juunini.

musicweek

Tallinn Music Week´il kindel koht Euroopa olulisemate muusikasündmuste seas

Selleaastasel Tallinn Music Week´il esines 24 050 muusikasõbrale ja 853 festivali delegaadile 206 artisti. Kontsertprogramm toimus 36-l laval üle kogu linna – kontserdisaalides, klubides ning sootuks ootamatutes paikades. Enim oli väliskülalisi saabus Soomest (183), järgnesid Läti (59), Venemaa (52), Ühendkuningriik (44), Leedu ja Poola (kummastki 28) ja Saksamaa (27).

Edukaimaks ürituseks osutus esimest korda klassikalise muusika reiv, mis oli Põhjamaades ja Baltikumis esimene omalaadne. Reiv ühendas endas klassikalise muusika, Eesti heliloomingu ning DJ-kultuuri ning selle tarbeks oli toimumiskohta Kultuurikatlasse loodud spetsiaalne kujunduse abil ka väga eriline atmosfäär. Menukad olid ka alamfestivalid: „TMW maitsed“, „TMW jutud“ ja „TMW kunst“.

Tallinn Music Week 2015 statistika:

 206 esinejat 26 riigist

 121 neist Eestist

 24 050 festivalikülastajat

 853 konverentsidelegaati, kellest 309 Eestist

 544 välisdelegaati

 180 välisajakirjanikku

 142 829 unikaalset veebilehe külastust 139 riigist

Lučka, grah in pero Lutkovno gledališče Ljubljana

Tallinn Treff Festival pakub 22 lavastust 19 trupilt

Selleaastane Tallinn Treff Festival, mida korradab Nukuteater, toimub 4.–7. juuni. Külalisesinejaid on Euroopa riikidest kuni Jaapanini välja, sealhulgas toovad üheksa riigi teatritrupid kaasa lastelavastused. Nagu rahvusvahelisel festivalil ikka on teater vaja teha arusaadavaks ka teisekeelsele publikule, seega on nagu Treff´il juba tavaks saanud – vaatamist palju ja juttu vähe.    Peaesinejaks on seekord Soome teatritrupi WHS ja Lõuna-Korea koreograafi Sungsoo Ahni koostöölavastus „Topeltpilt”, mis annab edasi inimese püüdlemisest ilu poole plastilise kirurgia abil ja seda läbi efektse visuaalse vaatemängu, milles on kombineeritud varjuteatri-, tänavatantsu- ja nüüdistsirkuse elemendid. Eraldi tasub väljatoomist ka sloveenia noore andeka lavastaja Matija Solce etendus „Protsess”, mis on lavastatud Franz Kafka romaani põhjal ning mis etendub Patarei vanglas.

Kogu Treff´i programmi leiab Nukuteatri kodulehelt www.nuku.ee/festival.

treff

Tallinn Treff Festival sai kõrge tunnustuse

Meie oma Eesti Tallinn Treff Festival on nüüdsest EFFE Label´i uhke omanik – see on märgistus, mille on ellu kutsunud Euroopa Festivalide Liidu rahvusvaheline festivalide platvorm ning millega tunnustatakse Euroopa parimaid festivale. Eesti teatrifestivalidest on Treff ainus, kes sellise tunnustuse osaliseks saanud on.

Märgistuse saamist taotlesid sajad festivalid üle kogu Euroopa ning neid hindasid kohalikud eksperdid, kes olid Euroopa Festivalide Liidu poolt määratud. Festivale hinnati kolme kriteeriumi alusel: kunstiline pühendumus, kogukonna kaasamine ning festivali rahvusvaheline ja ülemaailmne suunitlus.

EFFE Label kvaliteedimärgistust anti välja esimest korda ning sellega tunnustati 31 riigi sündmuseid, Eestist said EFFE Label´i veel 23 festivali, k.a. PÖFF, Viljandi Pärimusmuusika Festival, HeadRead ning Jazzkaar.

Selleaastane Tallinn Treff Festival toimub 4.–7. juunil.

law

Oma õiguste eest seisavad rohkem kõrgema haridusega inimesed

Faktum & Ariko viis mullu läbi uuringu õigusabi kättesaadavusest. Siin väike ülevaade tulemustest.

Kõige rohkem on juriidilisi vaidlusi Eesti inimestel töösuhete ja tarbijaõiguste osas – vastavalt 18% ja 19%. Enim on siin probleeme noorematel naistel ning kõige vähem kõrgepalgalistel. Kodu ja sõidukite seotud õiguslike probleemidega on kokku puutunud 13%, kindlustusseltsidega 8% vastanutest. Siin on koduga seotud vaidlusi rohkem nooremate inimeste seas, kes tõenäoliselt rohkem kodusid vahetavad. Sõidukite seonduvate probleemidega tegelavad loogiliselt rohkem mehed. Töövaidlusi on rohkem pidanud pidama nooremad ning kõrgema sissetulekuga inimesed – nooremad siis eeldatavasti töötaja ning kõrgemapalgalised tööandja rollis.

Üldiselt võib järeldada, et rohkem seisavad oma õiguste eest nooremad ja haritumad inimesed, kes eeldatavasti on oma õigustest ka rohkem teadlikud. Õigusbüroo abi oma juriidiste probleemide lahendamiseks on viimase 3 aasta jooksul vajanud ca 60% eestlastest, kuid seda võimalust reaalselt kasutanud vaid ca kolmandik.

study

Eesti haridus maailmas 7. kohal

OECD´i poolt värskelt ilmunud hariduse edetabelis on 76 maailma riigi hulgas Eesti haridus platseerunud kõrgele 7. kohale.

OECD koostas edetabeli koolide matemaatika ja teaduse testi tulemuste põhjal ning esikohad hõivavad selles Aasia riigid – Singapur, Hong-Kong, Lõuna-Korea, Jaapan ja Taiwan. Nimekirja viimases otsas on Aafrika riigid, kõige viimasel kohal Ghana. Eestist kõrgema 6. kohal on edetabelis Soome ning peale 7. kohal olevat Eestit mahtusid esikümnesse veel ka Śveits, Madalmaad ja Kanada. Suurbritannia koolid saavutasid 20. koha ning Ameerika Ühendriikide hariduse taset hinnati 28. koha vääriliseks.

OECD haridusdirektori Andreas Schleicher´i sõnul on tegu esimese korraga, kui selline ülemaailmne edetabel koostati. Eesmärgiks on siin anda kõigile riikidele võimalus end maailma liidritega võrrelda ning teha järeldusi sellest, kuidas hariduse taseme parandamine võiks riigi majanduslike eesmärkide saavutamisele kaasa aidata.

massage

Erootiline massaaź on hinnatud teenus ka avaliku elu tegelaste seas

Erootilise massaaźi salonge on pealinna tekkinud kordades rohkem, kui oli seda paar-kolm aastat tagasi ning teenus igati seadusega kooskõlas. Ning kuigi veel valdav osa kodanikke kipub asjale teadmata põhjustel viltu vaatama, on erootiline massaaź kõrgelt hinnatud teenuseks ka paljude avalike elu tegelaste hulgas.

Tihti on erootilise massaaźi salongides tööl klassikalise massaaźiõpetuse saanud töötajad, kes lisakooolituse abil ka vastavad erootilisele massaaźile omased liigutused selgeks saanud. Need on tavalisest massaaźist sujuvamad, ujuvamad ja pehmemad, sensuaalne keskkond on loodud ka vastava muusika, hämara valguse, peeglite ja lõhnaküünaldega. Nagu on avaldanud erootilise massaaźi tegijad ise, on ette tulnud ka olukordi, kui teenusest vaimustunud klient on võtnud mitu seanssi järjest. Hulgaliselt jäetakse massöörile ka nn. tippi – keskmise tunnihinna 40.- euro juures on see olnud minimaalselt 10.- ja maksimaalselt 150.- eurot. Keskmine klient on 20-26-aastane mees, eestlane. Aga on olnud ka 65+ vanuses kliente

Kuigi erootilise massööri töö on spetsiifiline ja igaühele ei sobi, on selle tegijad rahul – pidevate komplimentidega tõuseb enesehinnang ning töö paneb ka enda eest rohkem hoolitsema.

omalaen

USA hüpoteegisüsteem liiga üleautomatiseeritud

Ben Bernanke, kes on Ameerika Ühendriikide Föderaalreservi juhtinud viimased 11 aastat, avalikustas tõiga, kuidas ta soovis refinantseerida hüpoteeklaenu oma kodule, kuid ometigi pank sellest keeldus. Teatud andmetel teenib Bernanke ainuüksi oma ühe kõne eest 250 000 dollarit ning tal on ka vähemalt seitsmekohalist summat väärt raamatuleping, aga pangale uue hüpoteeklaenu väljastamiseks sellest ei piisa. Loomulikult pani selline uudis kihama kogu Ameerika meedia.

Saatuslikuks sai siin asjaolu, et Bernanke oli hiljuti töökohta vahetanud ning ka sissetulekud – kuigi suured – on ebaregulaarsed. Nii tegigi üleautomatiseeritud pank otsuse ainuüksi nende asjaolude järgi, süvenemata muudesse numbritesse. Mis tegelikult näitasid, et Bernanke 2004. aastal Washingtoni Capitol Hilli piirkonnas ostatud maja väärtus on selle aja jooksul langenud 839 000 dollarilt 815 000 dollarile, mida ka Bernanke tulevate aastate sissetulekud kindlasti ületavad.

canon

Uus Canon EF 11-24mm f/4L USM objektiiv – uus võimas tööriist maastikupildistajatele

Spetsiaalselt lainurga-fännide ja maastikupildistajate rõõmuks tuli käesoleva aasta veebruarikuu lõpus turule uus ülilainurgaga sirgejooneline täiskaader Canon objektiiv EF 11-24mm f/4L USM, millel on 24 mm-ne väikseim fokusseerimiskaugus. Sellega on see oivaline tööriist laiade vaadete – looduse, maastiku ja arhitektuuri – pildistamiseks, aga samuti ka grupifotodeks. Samuti saab sellega teha suurepäraseid videosid, millel ei ole moonutusi. Halode ja valguse lekete vähendamiseks on objektiivi läätsedel erinevad vääristused ning objektiivisisene fokusseerimissüsteem. Mis omakorda tähendab seda, et suumimine toimub objektiivi sees ning selle füüsiline suurus ei muutu.

Uus Canon objektiiv tuli turule samaaegselt Canon´i uute täiskaader peegelkaameratega EOS 5DS ja EOS 5DS R. See ajaline kokkulangevus ei ole juhuslik – uus objektiiv just täiskaader sensoritega kõige paremini töötabki.

Plumber repairing an hot-water heater

Vana majast Pronksi tänaval saab uue ilmega moodne korterelamu

Käesoleval ajal on teoksil pealinnas Pronksi tänav 3 asuva hoone moodsaks ja igati kaasaegseks korterelamuks ümberehitamine, mis siiski arhitektuuriringkondades on mõningat kriitikat pälvinud.

Projekti järgi laiendatakse 1938. aastal ehitatud maja renoveerimistööde käigus kõrgusesse kuni kolmandiku võrra, mida lubab ka seadus. Maja ajaloolist tausta rõhutatakse uute ja kaasaegsete detailidega ning sellele annakse omanäoline ja värske ilme, mis eskiisilahenduse autorite Ott Kadarik´u ja mihkel Tüür´i sõnul peaks olema ju vastupidiselt hoopiski positiivne nähtus, mis on levinud mujalgi maailmas.

Arendajad olid arhitektide lahendusega rahul, kinnitus renoveerimiseks saadi ka Tallinna linnaplaneerimise ametilt. Projekti avalikustati eskiisiga ka linnarahvale, kus see samuti heakskiidu pälvis.

Käesoleval ajal on uue ilmega Pronksi 3 maja korterid juba viimseni ette ära müüdud, kuigi ehitustööd on alles lõpujärgus. Kõige kallimalt müüdi kõige ülemisel, 7. korrusel, asuv 165 m2-ne korter – ca 350 000 euro eest.