Käesoleval ajal on teoksil pealinnas Pronksi tänav 3 asuva hoone moodsaks ja igati kaasaegseks korterelamuks ümberehitamine, mis siiski arhitektuuriringkondades on mõningat kriitikat pälvinud.

Projekti järgi laiendatakse 1938. aastal ehitatud maja renoveerimistööde käigus kõrgusesse kuni kolmandiku võrra, mida lubab ka seadus. Maja ajaloolist tausta rõhutatakse uute ja kaasaegsete detailidega ning sellele annakse omanäoline ja värske ilme, mis eskiisilahenduse autorite Ott Kadarik´u ja mihkel Tüür´i sõnul peaks olema ju vastupidiselt hoopiski positiivne nähtus, mis on levinud mujalgi maailmas.

Arendajad olid arhitektide lahendusega rahul, kinnitus renoveerimiseks saadi ka Tallinna linnaplaneerimise ametilt. Projekti avalikustati eskiisiga ka linnarahvale, kus see samuti heakskiidu pälvis.

Käesoleval ajal on uue ilmega Pronksi 3 maja korterid juba viimseni ette ära müüdud, kuigi ehitustööd on alles lõpujärgus. Kõige kallimalt müüdi kõige ülemisel, 7. korrusel, asuv 165 m2-ne korter – ca 350 000 euro eest.Multilotto.com

Kuigi vastavat taotlust ei ole Pirita linnaosavalitsusele sel aastal veel esitatud, ei kavatseta seda isegi selle esitamisel juba ette ka rahuldada. Asi puudutab siis nudistidele Pirita rannas oma rannariba eraldamist. Ilma vastava paberita tähendab rannas täiesti alasti viibimine avaliku korra rikkumist.

Esiteks ei sobivat nudistide ala Pirita rannas kokku Sinilipu ranna põhimõtetega, mis peaks linnarahvale pakkuma siiski eelkõige vaba aja veetmise võimalusi kõigile aktsepteeritavas vormis ning pigem keskkonnahariduslikke kui anatoomilisi teadmisi. Samuti on ka varasemate aastate praktika näidanud, et ilma nudistide rannaosata on üldsuse rahulolu suurem ja avalik kord paremini tagatud.

Viimati oli oma rannaosa Pirita rannas nudistidele linnaosa poolt eraldatud 2007. ja 2008. aastal ning lõpptulemusena olid rahuolematud nii teised rannalised kui ka nudistid ise. Asi lõppes tookord sellega, et nudistid kaebasid linnaosa vanema kohtusse, kuid jäid kohtuvaidluses kaotajaks.

TTÜ-sse saab uues õppeaastal õppima 3971 uut tudengit kokku 104-le erialale, kelle sisseastumiskatsetele registreerimine algab 15. juunil. Sel aastal on magistriõppes ka uus eriala – Euroopa arhitektuur. Ka toimub tudengite vastuvõtt sel aastal ka Tallinna Kolledźi õppekava raames maastikuarhitektuuri erialale, mida pole olnud mitmeid aastaid.

Enamjaolt on kandideerimiseks inseneri- ja bakalauruseõppesse vajalik sooritatud eesti keele ja laia matemaatika riigieksamite tasemel tulemused, kusjuures nõutav tulemus laial matemaatikal peab olema minimaalselt 50 punkti, eesti keelel vähemalt 35 punkti või kokku kahe eksami peale kogutud 100 punkti. Võimalus on tegemata riigiekameid või oma riigieksamite tulemusi parandada ka sisseastumiskatsetel uue eksamiga otse Tehnikaülikoolis.

Avaldusi sisseastumiseks saab esitada SAIS infosüsteemis 20. juunist kuni 3. juuli kl 15-ni ning esmakordselt võimaldatakse seda internetis teha varasemalt kui kohapeal, mis algab 25. juunil.